Suurpõgenemise 80.aastapäeva üritused on käimas pea üle maailma. Nädal tagasi tegime läbi purjekas "Enge" põgenemise tee Hiiumaalt Rootsi. Seekord veidi pisema alusega "Lisette". Pea kõik tõdesid, et see ei olnud kerge teekond. Ka laeva põhimeeskond oli seda meelt, et see polnud kerge. Seekord kui ka 80.aastat tagasi me õnnestusime vaatamata erinevatele raskustele ja takistustele. Nii 1944.aastal oli Läänemeri täis sõjatehnikat kui ka on täna. Mõned nädalad tagasi olid Läänemeres endast märku andmas vene allveelaevad. Palju pole muutunud. Siiski oleme vabad! Nii kaua kui mäletame, nii kaua kui hoolime! Meie, "Lisette" pardal, siiski neid pahalasi ei kohanud.
Täna on Metskodu (Rootsi) asutamisest möödas 70 aastat. Seal kogunevad Eestlased ja eesti meelsed, sugulased ja sõbrad, kohalikud ja külalised. Sinna on kogunenud 70 aasta jooksul pidevalt Eestlased kes on teinud läbi raske teekonna läände, üle Läänemere. Erinevate laevade, paatide või purjekatega. Ikka nad saavad kokku ja meenutavad ühiseid mälestusi ja läbielamusi. Samasugused kogunemised toimuvad ka Koitjärve laagris, mis asutatud 1960. aastal. Koitjärvel kohtusin ka Jüri, Raivo ja teiste Rootsi Eestlastega juba aastal 2000. Sealt siis ka minu huvi nende saatuse vastu. Minul oli täna au koos Raivo Hanseniga läbida see põgenemistee samadel tingimusel kui 1944.aastal seda tegid meie esivanemad ja sugulased. Nii, nagu tegi seda Raivo isa Jüri. Elasime läbi tormi ja vihma, kõrged lained. Sain tunda (tegelikult annab veelgi tunda 4 päeva hiljem) mis on merehaigus. Siiski meid oli laeval 40 korda vähem kui oli tookord "Engel". Ja rootsi randa jäid maha vaid kaks reisijat. Raivo ja mina. Raivo jätkas oma matka. Mina seetõttu, et tervis ei kannatanud tagasisõitu. Meri sai minust võitu. Elu väikses laevas, avamere, tuulte ja looduse võimu all on eriline. See regatt sai teoks paljude inimeste toetusega. Loomulikult on kõhklejaid ja kahtlejaid kuid siiski positiivne suhtumine viis selle idee elluviimiseni ja kordaminekuni. Ainuke suurem takistus ja mõjutaja oli ilm merel. Rootsi poolse tegevuse võttis täielikult oma kanda Sirle Sööt (REL). Tema tegevus oli üks olulisemaid selles projektis. Laeva "Lisette" kapten Marek Rätsep oli hetkegi kõhklemata idee toetaja. Laeva meeskond saadi kokku pea kohe kui tingimused teada. Oli veel kaks alust, kes soovisid esialgselt kaasa lüüa. Stardipäevaks jäi üks laevuke kohe alguses kõrvale. Teine purjekas alustas koos "Lisettega" , pidi aga loobuma ja üritama randuda matka algupoolel, kuna merelained ja tuul käis sellele üle jõu. Õnneks siiski pääseti tervena Hiiumaa randa tagasi. Pea samal ajal kui Lisette jõudis Rootsi saarestikku. Üks regati ülesannetest oli Suurpõgenemise näituse toimetamine Dalarö randa, kus ootasid selle saabumist nii Eestlased kui rannarootslased, endised laevapõgenikud ja nende järeltulijad. Hilinesime pea 2 tundi, kuna pidime parandama ja kohendama tormis räsida saanud "Lisette" maste ja purjeid. Kohale lõpuks jõudsime ja kail vastu meid võeti. "Lisette" kapten ja meeskond tutvustasid laeva ja rääkisid muljeid meresõidust üle Läänemere. Saime Tollimajas kõhud täis ja kirikust õnnistuse. Järgmine hommik saatsime Raivoga "Lisette" kodupoole teele. Sisimas kripeldas, et pidin jääma maha, minema oma teed. See reis, tormises öös, vihmas, oli midagi eriti erilist. See muutis minus teatud arusaamisi elust, võimalustest, vajadustest... Teadsin siiski, et ma hetkel veel ei suuda välja kannatada teist merehaigust ja vähemalt 24 tunnist loksumist. Laeva lahkudes silmapiirilt jätkasime Raivoga omi teid- Raivo Göteborgi suunas, mina Helsinki. Olen mõned päevad kosunud ja saamas eluolu taas normaalsele rajale. Teisipäeval, EV taassünni aastapäeval loodan kohata taas pillimehi, kes olid meid merele laulmas Kalana sadamas 10.augustil. 10.augusti Hiiumaa ettevõtmiseni jõudmiseks jagus tegemisi kuhjaga: info jagamine, info korjamine, esinejate ja teenusepakkujate leidmine, kokkulepped, loobumised, kõhklused, tõestamised, rahastuse otsimine... see võttis ligi kolm aastat aega. Võib võrrelda male mänguga. Aga see on juba ajalugu. Saab olla vaid õnnelik, et idee on teostatud, tänu toetajatele korda läinud. Osalejad avaldanud rahulolu. Meediakajastus laialdane.
SUURED TÄNUD! Eks nüüd ka aeg märkida, kelle abil ja kelle toel see kõik on korda saadetud: Hiiumaa vald, Kaitseliit Hiiumaa Malev, Sirle Sööt (Rootsi Eestlaste Liit), SA Hiiumaa Sadamad, Välisministeeriumi Ülemaailmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakond, Kultuurkapital, Märt Kelder... lisaks kõik teised toetajad ja eriliselt oma pere liikmed, sugulased! Foto: Aare Hindremäe